Jordaania asub Lähis-Idas, kus valitseb poolkuiv kliima. Keskmine temperatuur suvel on 30°C ümber ja talvel 13°C ümber.
Parim aeg külastada on kevadest sügiseni.

Pealinn ‘Ammān

Pindala 92 300 km2

Riigikeel(ed) araabia

Rahvaarv 6 269 300 (2010)

Rahvastiku tihedus 68,4 in/km2

Riigikord konstitutsiooniline monarhia

Kuningas ‘Abd Allāh II

Peaminister Samīr ar-Rifā‘ī

Iseseisvus 25. mai 1946

Rahaühik dinaar (JOD)  = 17 krooni ehk 1,029 €

Ajavöönd maailmaaeg +2

Telefonikood 962

Liiklus: parempoolne

Jordaanlaste lemmiksport on jalgpall

Jordaania Allikas: Tensi Reisid

• Jordaania on suuruselt võrdne Portugaliga, selle pindala on 92 300 km². Enamjaolt on elamiskõlblik üks kolmandik riigist, selle vasak äär. Elanike arv on ligi 6 miljonit, nendest kolmandik elab pealinnas Ammanis. Iga kolmas inimene on alla 15 aasta vana.

• Riiki valitseb 42-aastane kuningas Abdullah II ja talle on toeks kahekojaline parlament. Kuninganna Rania on palestiinlanna.

Riigis on rahu. Seda kinnitab 1994. aastal Iisraeliga sõlmitud rahuleping.

• Riigikeel on araabia keel, rahaühik dinaar (17 krooni) ja valdav on muhamedi usk. Elatustaset võib võrrelda Ida-Euroopa omaga.

• Suvi kestab maikuust oktoobri lõpuni, siis ei saja piiskagi vihma. Looduslikku mitmekesisust aitavad mõista paju, palm, oleander ja kõrbetaim tamarisk.

Jordaania on üks Lähis-Ida paremini hoitud saladusi. Nimi, mida kuuldes meenub tihti vaid kõrb kaamelite ja beduiinidega, kui üldse midagi meenub. Tegelikult on Jordaania aga üks põnevamaid paiku selles piirkonnas. Väike maa, mille looduse mitmekesisus annab silmad ette paljudele suurematele maadele. Siia jääb maismaa madalaim punkt ja soolaseim veekogu - Surnumeri; kaljused mäed, kust avanevad kaunid vaated ka ümbritsevatele riikidele, ja mägesid läbivad sügavad kanjonid, mis ei jää alla oma ameerika suguvendadele; üks maailma kauneimaid kõrbi, kus kõrgete punakate kaljude vahel laiuvad luited; Punane meri, mille Jordaania rannikul olevad värvikirevad korallid on veel massiturismist puutumata.
Lisaks vaheldusrikkale loodusele on Jordaanial ka rikkalik kultuuripärand. See on üks esimesi piirkondi väljaspool Aafrikat, kuhu inimene elama asus ja miljoni aastaga on loodud siin palju vaatamisväärset. Nabatealaste kuulus kaubanduslinn Petra on üks tuntumaid paiku Jordaanias. Sealsed hiigelsuured punakast liivakivist välja raiutud fassaadid on ainulaadsed kogu maailmas. Pea iga linnake omab mõnda rooma-aegset ehitist ning kuulsasse linnadeliitu Decapolisesse kuulunud asulad on tunnistuseks omaaegsest õitsvast kaubanduselust. Jordaania on ka osa „Pühast maast“. Seal võib leida sadu paiku, mis on olulised nii judaistidele, kristlastele kui ka moslemitele. Just praeguse Jordaania aladel asusid kunagi kurikuulsad Soodom ja Gomorra, sealt nägi tõotatud maad Mooses ning seal ristiti Jeesus.
Sellele kõigele lisandub veel kohtumine jordaanlastega, kes on lausa äärmuslikult sõbralikud, abivalmid ja külalislahked inimesed, kelle jaoks turist pole mitte kerge teenistus, vaid kauaoodatud külaline.

Jordaania Hašimiidi Kuningriik - Allikas: UP Travel

Eestist kaks korda suurem (92 300 km2) ja ligi 5,5 miljonilise elanikkonnaga Jordaania Kuningriik on täis möödunud aja hõngu ja kultuuriväärtusi. Inimesed on väga sõbralikud, loodus huvitav ja söök maitsev. Riik elab oma igapäevast elu. Lõunapiiri jagatakse Saudi-Araabiaga ja põhjast külgneb maa Süüriaga. Jordaanial on ka oma tilluke mereriba koos Al-Aqaba linnaga, mis kindlustab strateegilise pääsu Punasele merele. Kuna Jordaania on ainus araabia riik, kellel puuduvad oma naftavarud, siis on naftatransiit talle elulise tähtsusega.

Suure osa territooriumist võtab enda alla kõrbeline kiltmaa. Jõed on uuristanud maasse suuri kanjoneid, mis ei ole sugugi kehvemad ameerika omadest (suurim neist on Petra kanjon). Põhja pool on männi- ja seedrimetsi, mis meenutavad Vahemeremaid ja on jordaanlaste seas populaarsed piknikupaigad. Lõunaosas leiab kaunist kõrbemaastikku, tuntuim paik on siin Wadi Rum, kus liivakõrbe kohale kaarduvad ligi kilomeetrised saarmäed.

Lääneosa läbib sügav Ghori nõgu, milles asuvad Jordani jõgi ja maailma madalaim koht Surnumeri. Selle kallastelt paistavad selge ilmaga isegi Jeruusalemma tornid (70 km). Surnumeri pakub häid puhke-(ujudes on keha vee peal, sest vee soolasus on ülikõrge) ja ravivõimalusi (tervisetooted ja ravimuda). Surnumere kaldad on kaunistatud looduslike soolaskulptuuridega ja vesi on alati soe.

Jordaania kliima on lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve ning niiske ja sooja talvega. Sellel väikesel riigil on teile pakkuda tohutult kultuuriajaloolisi vaatamisväärsusi ja paiku. Siit ei maksa otsida niivõrd araabia kultuuri või arhitektuuri pärleid nagu Saudi-Araabiast (Meka, Mediina), kuigi neidki leidub. Erilist huvi pakuvad hoopis teiste muistsete kultuuride ülihästi säilinud hällid. Üks neist on iidsete nabatealaste riigi keskus Petra - 7's Maailmaime, oli omal ajal Lähis-Ida üks jõukamaid linnu (kõige võimsamalt mõjuvad tohutud kaljudesse uuristatud templid ja rajatised). Teine tõeline Jordaania ime on üks paremini säilinud vana-rooma linnu väljaspool Itaaliat - Jerash.

Roomaaegseid varemeid kohtab mujalgi. Ka pealinn Amman on rikas oma vaatamisväärsustelt alates rooma amfiteatri varemetest ja lõpetades kaasaegse linnaga. Ammanist ida poole jäävad mitmed kõrbekindlused, Madaba mosaiigid, paljud kristluse ja islamiga seotud paigad. Jordani jõe lähedale aga jäävad juutide pühapaigad, näiteks Nebo mägi, mille otsast Mooses nägi tõotatud maad, aga kuhu ta lõpuks siiski ei jõudnud. Inimesed on sõbralikud ja külalislahked, aga mitte nii pealetükkivad kui näiteks Iraagis või Marokos.

Lapsed ei nuru kommi ja kerjajaid ei hakka samuti silma. Teile juhatatakse meeleldi teed ja osutatakse abi, võidakse pakkuda teed ning kohvi, isegi koju sööma kutsuda. Söök on Jordaanias aga väga maitsev alates kebabidest ja grill-lihast, salatitest ning lõpetades rikkalike väikeste küpsetiste-maiustustega. Hinnad on umbes samad nagu Eestis. Odavamad on aga nii öömajad kui takso ja paljud turukaubad. Poliitiliselt on Jordaania Kuningriik suhteliselt noor (loodi 1946), tema juured aga sügaval minevikus. Väga austatakse kuningat, samuti on väga populaarne maailma üks kauneimaid naisi printsess Haya Al-Hussein, kes on külastanud ka Eestit.

Eesti kodanikule on vajalik viisa, mida on võimalik taotleda  piirilt või Jordaania saatkonnast Haagis. Piirilt (lennujaamas) saab taotleda kuni kolmekuulise viibimisajaga ühekordselt viisat.
Viisa taotlemiseks on vajalik:

Kehtiv pass (kehtiv vähemalt kuus kuud pärast soovitava viisa perioodi lõppu)

Täidetud viisataotlus

Üks passipilt

Jordaania Saatkond Haagis: Badhuisweg 79, PO Box 2587C, 2587 CD, Haag

Telefon: (+31 70) 4167200  Faks: (+31 70) 4167209 E-post: jordanembassy@wanadoo.nl

Passi kaotuse või muude probleemide tekkides soovitame kindlasti võtta ühendust Eesti aukonsuliga Jordaanias.

Aukonsul Ammanis: Hr Ayman Shafik Jumean

Konsulaarpiirkond: Jordaania  53 Al-Kofeh Street  Um Authina, Amman

Jordaania Hašimiidi Kuningriik  Tel: (+962 6) 552 7001  E-mail: Estonia@jumean.com

Soovitame säilitada ettevaatlikust oma isiklike asjade suhtes nii majutuskohtades kui  rahvarohketes kohtades. Jordaania kohalikud seadused ja tavad lähtuvad islami traditsioonist. Külalisena riigis on soovitav järgida kohalikke tavasid, et vältida vääritimõistmist, eriti Ramadani ajal.

Suvekuudel tõuseb temperatuur Jordaanias üle  40‘ C.  Soovitav on  kaitsta end päikese eest ja juua ohtralt vett. Arstiabi väljaspool suuri linnu on üsna esmane. Vajades erakorralist meditsiinilist abi, tuleks suunduda pealinna Ammanisse.

Jordaania politsei tel 191 ja 192

Elekter: 230V, 50Hz.

Soovitame kindlasti ennast registreerida Välisministeeriumi kodulehel ning teha reisikindlustus.

Kui riigis ei ole Eesti Vabariigi saatkonda ega konsulaati või kui vajate abi peale tööaega, pöörduge lähimasse esimese Euroopa Liidu liikmesriigi esindusse või võtke ühendust välisministeeriumi valvekonsuli  +372 53 01 9999 end_of_the_skype_highlighting või valvesekretäriga +372 6 377 000.

Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq).

Tutvus Jordaaniaga algab piiblist

Jordaania on nii vana kultuurilooga riik, et nende paikadega tutvumiseks maksab piiblit lugeda. Igatahes Tensi Reiside giid Erki Kurrikoff on Piiblit uurinud ja jutustab loetust oma grupile. Nebo mäel kõneleb ta Moosesest, kes tõi juudid neljakümne aastaga Siinai kõrbest sellele mäele. Piibli viiendas Moosese raamatus seisab: «See on Nebo mägi, mis Moabi maal on; mis Jeeriko kohal; ja vaata Kaananimaad, mis ma Iisraeli lastele annan päranduseks.» Mooses suri seal 120-aastasena, tema matusepaika pole leitud. Nebo mägi on üks Jordaania kuulsamaid pühapaiku. Sealsamas mäe all kustutab maa janu allikas, mille Mooses oli enne mäele tõusmist kalju pihta lüües vallandanud. See on ainus roheline laik keset valitsevat pruuni värvi.

Nebo mäelt näeb Surnumerd, aimata võib ka kitsast Jordani jõe triipu. Ümberkaudu on sellised piiblist tuntud kohad nagu Jeeriko, Soodom ja Komorra.

Amman - Jordaania pealinn. Jordaania mägine loodeosa, kus paikneb riigi pealinn ning ühtlasi ka suurim linn Amman, mis ehitati kunagi 7-le mäele, tänapäeval aga hõlmab enda alla juba ühtekokku 19 mäge. Tsitadelli mägi, mis on üks linna kõrgeimatest mäetippudest, kust avaneb suurepärane vaade allolevale vanalinnale. Näeme mäeküljel paiknevat 2. sajandist pärinevat Jordaania suurimat säilinud Rooma teatrit, kus ka tänapäeval leiab aset  erinevaid kultuuri- ja spordiüritusi. Siin asub ka riigi folkloorimuuseum.

Ammani tänavatel on eriti paeluv jälgida kohalikke elanikke.

Petra – kaljulinn - UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Petra linna territoorium on muljeltavaldavalt ulatuslik, kus vaatamist jätkub kogu päevaks. Tegemist on kahtlemata Jordaania väärtuslikema aarde ning tähtsaima vaatamisväärsusega. Üle 2000 a vana Roosa kaljulinn pärineb iidse Araabia hõimu nabatealaste päevilt, mis saavutas oma hiilguse asukoha tõttu ida ja lääne vahelise karavanikaubanduse sõlmpunktis. Läbi kitsa kanjoni jalutades võime imetleda ümberringi kõrguvaid värvikirevaid liivakivikaljusid, mille toonid varieeruvad kollasest tumepunaseni. Jalutuskäik viib meid maailmakuulsa ning silmipimestavalt kauni sammastatud Al Khazneh’i ehk varakambrini, mis on ajast aega olnud Petra linna sümboliks. Näeme kollastesse kõrbekaljudesse uuristatud suurejoonelisi Nabatea, Kreeka ja Rooma hauakambreid, paleesid, templeid jpm.

Kaubanduskeskus Petra

Tuhat aastat enne Kristust haaras iisraellaste kuningas Taavet endale Petra ja kogu Edomi, mis tänu kaubandusele ja vasetootmisele oli rikastunud. Taaveti poeg Saalomon kindlustas iisraellaste ülemvõimu veelgi ning pistis 50 aastat järjest Petra kasumi oma taskusse. Pärast Saalomoni surma varises iisraellaste kuningriik kokku ning verevaen petralaste ja iisraellaste vahel lõi välja.

Petra asus karavaniteede ristumiskohas. Siitkaudu liikusid Egiptuse poole vask, raud ja Surnumere tooted, Araabia lõunaranniku mürr, palsam ja viiruk, India pipar, ingver, suhkur ja puuvill ning Hiina siid, klaas, kuld ja hõbe. Petra võim üha kasvas. Õitseaja tipul elas kaitsvate mägede vahel kivvi raiutud linnas umbes 30 000 inimest.

Hiljem leiti Egiptusesse otsem tee Süüria kaudu. Ent 130. aastalgi oli Petra tähtis keskus.

363. aasta maavärin hävitas pool linna, ent see püsis veel mõne sajandi. 447. aastal ehitati suur hauakamber ümber hiiglaslikuks kirikuks ning järgneva sajandi jooksul püstitati nii rikkalikult kaunistatud Petra kirik kui pisut lihtsam Mäeseljandiku kirik.

Petrale tegi lõpu 747. aasta maavärin.

22. augustil 1812 saabus Petrasse koos kohaliku saatjaga Šveitsi uurija ja õpetlane Jean Louis Burckhardt. See saladuskatte all tehtud käik tõi linna taas päevavalgele. Nüüdseks on Petrast saanud rahvuspark, mis on kogu aeg rahvast täis. Petra koobastes elanud hõimule ehitati elamud, kuid neil võimaldati turistide hulgas kaubelda.

«Madam, one dinar!» kostab peaaegu igal sammul, kui kitsa loodusliku tunneli vahel kõndides imetleme kõrgeid liivakivi- ja basaltmägesid ning astume mööda iidse linna kiviseid treppe rohkem kui kilomeeter kõrgemale. Pakutakse pärleid, käevõrusid ja lihtsalt värvilisi kivitükikesi. Meiega koos astuvad mööda treppe eeslid: ehk ometi tahab keegi jalavaeva vähendada.

Surnumeri - Surnumeri asub üle 400 meetri allpool merepinda ja on maailma kõige madalam koht.  Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv, milles on terve Mendelejevi tabel sees. See järv on 72 km pikkune ja 14 km laiune. Ehkki jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, aurustab Jordani oru tugev kuumus selle vee kiiresti. Alles jäävad mineraalid ja soolad, mis muudavad ta üheks maailma soolasemaks järveks. Sealne vesi on ligi kümme korda soolasem kui näiteks Vahemeres ning mõistagi puudub seal igasugune fauna ja floora. Surnumeri on soolane, kuna tal ei ole äravoolujõge. Ta vaid võtab vastu vett, mis lendub kõrbekliimas. Sellepärast ongi öeldud, et  Surnumeri on surnud, kuna see vaid saab, aga iialgi ei anna. See võib olla rikkusi täis, aga selles ei ole elu. Looduslikult on see paik väga kaunis. On palmid, kõrb, mäed ja meri nende vahel… päike on nii erk, et tekib udulaadne virvendus.

Muistsed inimesed kutsusid Surnumerd Soolamereks. Rooma ajal kasutati selle kohta ladinakeelset nime Lacus Asphaltitis (Asfaltjärv), kuna järvepõhjast tõusis esile suuri naftarikkaid asfaldi- ja bituumenikamakaid. Neid koguti kütteaineks ja eksporditi naabermaadesse. Surnumere orgu, mida nimetatakse ka Siddimi oruks, tunti juba Aabrahami ajal kütteaineallikana ja seda mainitakse 1. Moosese raamatus: "Aga Siddimi org oli täis maapigiauke. "

Soolasisaldus järves on u 31%. Meri on sügav, soolad muudavad vee tihedaks ja tuulepuhangu korral lainetab see nagu õli. Kuigi kõrge soolasus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab märjaks saades valutama. Järve lõunaosas asuvad kuumaveeallikad ja raviva toimega rammusa musta muda tiigid.

Ülisoolases vees ei ela ükski kala, kuid seal elab mitmeid soolalembeseid baktereid. Surnumere kaldad on omapärased. Kohati on vesi ära aurustunud ja järele on jäänud suured  soolakoorikuga kaetud lõhestunud maa-alad, mille tagant kerkivad sakilised kuivad pruunid mäed oma tolmuste tippudega. Kaugemal põhjas muutuvad kuivad mäed punasemaks, võttes pealelõunases päikeses ka lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga näha seismas soolasambaid.

Surnumeri on imeliku atmosfääriga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pidev aurustumine mähib järve salapärasesse uttu. Kontsentreeritud mineraalide ja aurustumise tõttu lõhnab Surnumeri tugevalt väävli järele. Temperatuur tõuseb sageli üle 40º .

Kui on juba meri, siis tuleks seal ka supelda. Suplus, õigemini hõljumine Surnumeres on üks eksootilisemaid elamusi. Hirm, et ujuja võib Vene kirvena põhja mulksatada, on asjatu: vesi kergitab jalad põhjast ning polegi muud muret kui selili või kõhuli oleskleda või koguni raamatut lugeda. Sukeldumist pole mõtet proovida — see ei õnnestu nagunii.

Kui plaanite sõita mere äärde ning ka vette minna, siis tuleks kindlasti kaasa võtta rannakingad. paljajalu ei tohi seal liikuda, sest päike on maa nii kuumaks kütnud, et taldadel on kõrvetavalt kuum ja jalad võivad käies katki minna.

Jerashi - mis on tänapäeval üks Lähis-Ida kaunimaid ning paremini säilinud Kreeka-Rooma linnu. Väljakaevamiste käigus on taastatud 2 teatrit, mitmeid templeid, kirikuid, turuplats, termaalsaunad. Maailmakuulsa kaunite sammastega ääristatud ning lausa 600 m pikkuse Cardo Maximuse allee järgi kutsutakse  Jerashi ka ka 1000 Samba Linnaks.   Jerashis peetakse igal aastal Lähis-Ida kultuurifestivali. Varemete välja võib võrrelda nii ulatuse kui toonase toreduse poolest Türgis asuva Efesosega: needsamad lõputud sambaread, raidkirjadega kivid, triumfikaared ja teised uhked väravad. Aga midagi on ka päris uut: amfiteatri juures mängib turistidele uhkes mundris torupilliorkester.

Mount Nebo (Jordan) Nebo mägi 840 m üle merepinna, kuhu legendi kohaselt olevat maetud Mooses ise. Tema auks ehitati  4 sajandil kirik, mis on ajast aega olnud tähtis kristlike palverändurite sihtpunkt. asukohaga Lääne-Jordaanias. vaade panoraamina üle Püha Maa ja Läänekalda linna Jericho on tavaliselt nähtav väga selge päevaga.

Oluline lisainfo:

* Jordaania viisa piirilt taotlemiseks on tarvis koos broneeringuga esitada passiandmed. Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud peale riiki sisenemist. Halli passiga reisijatele ei ole võimalik Jordaania viisat vormistada.
* Jordaanias saab kohalikeks dinaarideks vahetada nii dollareid kui eurosid, eelistatum valuuta on dollar. Paljudes kauplustes saab maksta ka valuutas, seega ei ole kohalikku raha mõtet väga palju vahetada. Osades kauplustes saab maksta ka krediitkaardiga.
* Jootraha on kohalike jaoks oluline sissetuleku osa ning väikest palgalisa ootavad kõik teenindajad. Kohalikule bussijuhile on ringreisi ajal kombeks maksta u 1-2 dinaari päevas, kohalikule giidile u 3-5 dinaari päevas.
* Jordaania elatustase ei ole väga kõrge, seega on ka siinsete hotellide tase madalam kui Euroopas.